Ebavere - Metsatöll traduction en anglais

Ebavere

Väärikas hingepuu on vääritu käega
Pilbasteks purustet ja jäänud vaid vare.
Hingetuks imetud on kõlvatu väega,
Rüvetatud häbitult me maaema pale.
Kõnnumaal kõledal kui kaaren vaid kurdab,
Tuulte eest varju ihu ei leia siit.
Leina eest lohtuma siia ei tulda,
Miski ei meenuta me kunagist hiit.
Aplate sugu kui ahnusest lämbub,
Itku ei kosta kui kääpasse vaob.
Uhkuses riisutu siis tühiseks kärbub,
Uduna ja tolmuna see tuulde nüüd kaob.
Siunatud saanud see aplate sugu -
Võõras neil sõna ja võõras neil lugu.
Verises kastes vindub muld.
Puhkeda saab jälle paik mis on püha,
Täituda rahuga ja valguda väega.
Looduse laulus ning metsade mühas,
Aastaid ja sadu küll võtab see aega.

Ebavere

A worthy soul-tree is by an unworthy hand
Broken into pieces and only the ruins remain.
The breath is sucked out by an unholy force,
The face of our mother earth is shamelessly defiled.
On the barren wasteland only the crow croaks,
The body finds no shelter from the winds here.
No one comes here to seek comfort from grief,
Nothing reminds us of our former glory.
When the race of the flat ones chokes on greed,
No cry is heard when it sinks into the pit.
Stripped of pride, it then withers away into nothingness,
It now disappears into the wind like mist and dust.
This race of the flat ones has been cursed -
They have no words and no story.
The soil writhes in bloody dew.
The place that is sacred can blossom again,
Be filled with peace and flow with power.
In the song of nature and the murmur of the forests,
That will take years and centuries.