Текст и перевод песни Metsatöll - Katk Kutsariks

Katk Kutsariks

Regi täna me külla tõi koolnu,
Ruun härmas korskas ta een.
Külm keha, manalan naaldnu.
Katk ise oll′ ajajaks eel.
Me külades peeti veel pidu,
Juba räästatest jooksis kui verd,
Mattis tare udu,
Laulu lõbusat laulis veel bard:
"Jäi vaiki su kalestund pale,
Suul vaikuse külm surmaruun.
Kustus inimvare,
Lõppis verevõlg koolnukuun."
Ja neidude kiharaid valgeid
Ehtis kevadelillede pärg.
Toas ehteks kased,
Mõdu rüüpas põrandamuld.
Väits taga selja,
Tõrju ta välja,
Raiu ta valjad,
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja!
Väits taga selja, rüpes muld,
Tõrju ta välja, sülga tuld,
Raiu ta valjad, suudel sulg,
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja!
Väits taga selja, rüpes muld,
Tõrju ta välja, sülga tuld,
Raiu ta valjad, muld on muld,
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja!
Lävel astus siis kõhetu võõras,
Suul mänglemas naeratus lai.
Küsimata, kui varas,
Katk koolnu kesk põrandat lõi.
"Ära tule" oli hilja nüüd öelda,
Surm sisse kui palutud sai,
Hetk lastud mööda
Ja pöörane pilgar vaibuda ei või.

Katk Kutsariks

Today, a terrible guest brought us death,
A horse lay in a crimson shroud.
A cold body, a messenger from the underworld.
The plague was already on its way.
In our villages, we still celebrated,
But blood was already running from the eaves,
Fog covered the fence,
The bard still sang a merry song:
"Your hardened face is silent,
Your lips sealed by the cold kiss of death.
The human spark is extinguished,
The trickle of life has stopped in your veins."
And the maidens' white curls
Were adorned with spring flower wreaths.
Birches decorated the room,
Mead filled the cups to the brim.
The plague is behind me,
Drive it out,
Cut its reins,
Kill the plague!
The plague is behind me, the earth is my soil,
Drive it out, make a fire,
Cut its reins, my lips are sealed,
Kill the plague!
The plague is behind me, the earth is my soil,
Drive it out, make a fire,
Cut its reins, the earth is my earth,
Kill the plague!
At the door, a strange guest appeared,
A broad smile on his lips.
Without asking, like a thief,
The plague threw the corpse onto the floor.
"Do not come" was too late to say,
Death came in as if invited,
A moment passed
And the cruel laughter could not be stopped.