Текст и перевод песни Metsatöll - Oma laulu ei leia ma üles

Oma laulu ei leia ma üles

Üle vainude valendav aur,
Vahulillede udune voodi.
Igaühel on südame laul,
Igaühel on see isemoodi.

Lähen karjateed, karukell käes -
Kutsun hiliseid laule ma koju,
Ja nad tulevad männikumäelt,
Kõige viimane udus veel ujub.

Minu laule vist teavad siin kõik
Udus ripuvad kellukakannud,
Kuna kõik nad siit karjamaalt sõid.
Nüüd üks vallatu plehku on pannud!

Üle vainude valendav aur,
Mul on närbunud karukell süles.
Igaühel on siin oma laul
Ja ma oma ei leiagi üles.

I Cannot Find My Own Song

A pale mist floats over the moor,
Sheeny flowers in dreamy bloom.
Each heart carries a melody,
Every soul hears a different tune.

I follow the shepherd's path with a cowbell in my hand,
Calling the belated songs to me.
From the pine-forested hills they come,
The last one still lingers in the mist.

I think everyone knows my songs,
Bellflowers in the mist ring out for me,
Because they all wandered from these meadows,
And one mischievous one has run away!

A pale mist floats over the moor,
I hold a faded cowbell in my hand,
Each heart sings its own song here,
But I cannot find my own.