Текст и перевод песни Metsatöll - Vana Jutuvestja Laul

Vana Jutuvestja Laul

Mustavad orgude sügavad süled,
Tee viib, kus tundmata vald,
Langeb ta nõkku ehk tõuseb ta üles,
üht teed läeb ränduri jalg.
Räägi, oh rännumees, kust sina tuled,
Keegi siin täna ei kuula küll sind.
Kõrtsudes mehed ootavad rindel,
Kõrv kuulab ränduri huult,
Silmis on tühjus ent tahe on kindel,
Suruvad kannule kuivava suu.
Täna su paberid, täna su suled
Toopide tsurad ja kõrtsitoa ving.
Sain süüa,
Sain lüüa,
Laud lookas kui kõrtsmiku selg.
Vaid müüa
End püüa
Kui kannab veel kaarikutelg.
Oota, laulu löön kui tee toob sinna.
Oota, koidikul on teele minna,
Koidikul on teele minna taas.

The Song of the Old Storyteller

Black are the deep furrows of the valleys,
The path leads, where the country is unknown,
Does it fall into the beak or does it rise up,
The traveler's foot goes one way.
Tell me, oh traveler, where do you come from,
No one listens to you here today.
Men are waiting in the taverns in the front line,
The ear listens to the wanderer's lips,
The eyes are empty but the will is firm,
They press the jug to the dry mouth.
Today your papers, today your quills
The faces of the mugs and the sound of the tavern room.
I got food,
I got hit,
The table creaked like the innkeeper's back.
Only sell
Try to catch yourself
If the wagon axle still carries.
Wait, I'll play a song when the road brings you there.
Wait, at dawn it's time to hit the road again,
At dawn it's time to hit the road again.