Текст и перевод песни PK - La Folia

La Folia

Nii kaua kui ma mäletan, on olnud
Heli, mida püüdnud unustada, häda on - ta kordub
Kõrvus teda kuulsin kui kurikat sain tänaval
Nolgid hüüdsid roppusi kuid põgenesid hädaga
Tallad välkusid, veri jooksis ojades
Mälu püüdis kustutada, nühkis nagu kojamees
Oled terve kalli pere koorem
Ütle mis sul õige ringleb veresoontes
Täna joome sest, et eilne öö jäi vahele
Peale alkoholi seks, see on viha kahele
Su kehast tean ma kõike, öisel rajal tõttan
Pole iial suutnud elus ühtki kurvi samas võtta

Palun ära tule kunagi tagasi

Mu arm, kohtume taas lokaalis
Tõe ette ma oma pildi maalin
Silmadest on kadund sära, palun ära lahku veel
Aga kui sa sõidad ära, hoidu valust vastuteel
Mõtlen tihti, et olukord veel paraneb
A lossi sulgeme, kui alles ainult varemed
Mõnikord on hale meel, kui kuulan sinu heli
Iga minu mõte tilgub vaikselt nagu veri
Oma rütmi sündisin ja siin ka langen
Pinnal olen nii, et pragunen ja tõmbun valgeks
Lõpp on lähedal, ihkan sinu vastu
Huuled pomisevad aga kuuljani ei kostu

Palun ära tule kunagi tagasi

Liikumatu tomp, samas terve maailm siblib
Linnas kostub ainult ebaadekvaatne pinin
Kõige raskem on kallitele kahjuks andestada
Hommikul ta oli läinud, ainult noodileht jäi maha

Palun ära tule kunagi tagasi

La Folia

As long as I can remember, there has been
A sound that I have tried to forget, the trouble is - it repeats
I heard it in my ears when I was bullied in the street
Nerds yelled obscenities but escaped with difficulty
Feet flashed, blood ran in streams
Memory tried to erase it, rubbing like a janitor
You are the burden of your whole dear family
Tell me what flows through your veins
Today we drink because yesterday's night was left
After alcohol sex, it is anger for two
I know everything about your body, I hurry on the night lane
I have never been able to take the same turn in life

Please never come back

My love, let's meet again in the tavern
I paint my picture in front of the truth
The shine is gone from my eyes, please don't leave yet
But if you drive away, beware of the pain on the way back
I often think that the situation will improve
Let's close the castle, if there are only ruins left
Sometimes my mind is sad when I listen to your voice
Every thought of mine drips quietly like blood
I was born in my rhythm and here I also fell
I am on the surface so that I crack and turn white
The end is near, I long for you
Lips are whispering but don't reach my ears

Please never come back

Motionless blockhead, while the whole world is buzzing
Only inadequate whining is heard in the city
The hardest thing is to forgive those who are dear
In the morning he was gone, only the sheet music remained

Please never come back