Текст песни La Folia - PK

Nii kaua kui ma mäletan, on olnud
Heli, mida püüdnud unustada, häda on - ta kordub
Kõrvus teda kuulsin kui kurikat sain tänaval
Nolgid hüüdsid roppusi kuid põgenesid hädaga
Tallad välkusid, veri jooksis ojades
Mälu püüdis kustutada, nühkis nagu kojamees
Oled terve kalli pere koorem
Ütle mis sul õige ringleb veresoontes
Täna joome sest, et eilne öö jäi vahele
Peale alkoholi seks, see on viha kahele
Su kehast tean ma kõike, öisel rajal tõttan
Pole iial suutnud elus ühtki kurvi samas võtta

Palun ära tule kunagi tagasi

Mu arm, kohtume taas lokaalis
Tõe ette ma oma pildi maalin
Silmadest on kadund sära, palun ära lahku veel
Aga kui sa sõidad ära, hoidu valust vastuteel
Mõtlen tihti, et olukord veel paraneb
A lossi sulgeme, kui alles ainult varemed
Mõnikord on hale meel, kui kuulan sinu heli
Iga minu mõte tilgub vaikselt nagu veri
Oma rütmi sündisin ja siin ka langen
Pinnal olen nii, et pragunen ja tõmbun valgeks
Lõpp on lähedal, ihkan sinu vastu
Huuled pomisevad aga kuuljani ei kostu

Palun ära tule kunagi tagasi

Liikumatu tomp, samas terve maailm siblib
Linnas kostub ainult ebaadekvaatne pinin
Kõige raskem on kallitele kahjuks andestada
Hommikul ta oli läinud, ainult noodileht jäi maha

Palun ära tule kunagi tagasi