Текст и перевод песни Vaiko Eplik - Muuseas

Muuseas

Muuseas: ma armastan sind
Mu akna all laiub künklik maastik
Maakera suurima männimetsaga
Tihti nähakse seal sind paljasjalgsena
Läbi lume tuiskamas
Sume naeratus näol põsed õhetamas
Ja siis veel see kirju sitskleit mis laseb
Aimata su kauneid rindu
Muuseas: ma armastan sind

Kui sa saja kilomeerti kaugusel
Hullupööra jooksed lumisest künkast alla
Paljaste päkkade patsudes

Kui sa nõnda jooksed minu poole
Kuulen ma juba saja kilomeetri takka
Su ajuripatsi tilisemist
Ning tohutu täiskuu kallab sellele tilinale
Oma jääkülma intrigeerivat hõbedat
Aga võib-olla armastan hoopis kedagi teist
üle kõige armastan siiski su puhaste rikkumata
Pöidade jälgi lumel
Hommikul panen suusad alla
Ja sõidan pikki su jälgi sadu ja sadu kilomeetreid
Nuusutades iga su varbaauku lumes
Söömata, joomata
Suusatades ja nuusutades
Kuni polaarpäev saab otsa

Sina aga istud kogu selle aja
Mu tühja toa põrandal ja
Nuuksud nagu haige mäger

By the Way

By the way: I love you
A hilly landscape stretches beneath my window
With the largest pine forest on Earth
Often you are seen there barefoot
Running through the snow
A faint smile on your face, cheeks flushed
And then there's that colorful summer dress that lets
One glimpse your beautiful breasts
By the way: I love you

When you're a hundred kilometers away
Running madly down a snowy hill
With your bare braids bouncing

When you run like that towards me
I can already hear from a hundred kilometers away
The tinkling of your brain pendant
And the huge full moon pours on that tinkling
Its ice-cold, intriguing silver
But maybe I love someone else entirely
Most of all, I love your pure, untouched
Footprints in the snow
In the morning I put on my skis
And I ski along your long tracks for hundreds and hundreds of kilometers
Sniffing every hole your toes made in the snow
Without eating, without drinking
Skiing and sniffing
Until the polar day ends

You, however, sit all this time
On the floor of my empty room and
Whimper like a sick badger