Текст песни Muuseas - Vaiko Eplik

Muuseas: ma armastan sind
Mu akna all laiub künklik maastik
Maakera suurima männimetsaga
Tihti nähakse seal sind paljasjalgsena
Läbi lume tuiskamas
Sume naeratus näol põsed õhetamas
Ja siis veel see kirju sitskleit mis laseb
Aimata su kauneid rindu
Muuseas: ma armastan sind

Kui sa saja kilomeerti kaugusel
Hullupööra jooksed lumisest künkast alla
Paljaste päkkade patsudes

Kui sa nõnda jooksed minu poole
Kuulen ma juba saja kilomeetri takka
Su ajuripatsi tilisemist
Ning tohutu täiskuu kallab sellele tilinale
Oma jääkülma intrigeerivat hõbedat
Aga võib-olla armastan hoopis kedagi teist
üle kõige armastan siiski su puhaste rikkumata
Pöidade jälgi lumel
Hommikul panen suusad alla
Ja sõidan pikki su jälgi sadu ja sadu kilomeetreid
Nuusutades iga su varbaauku lumes
Söömata, joomata
Suusatades ja nuusutades
Kuni polaarpäev saab otsa

Sina aga istud kogu selle aja
Mu tühja toa põrandal ja
Nuuksud nagu haige mäger