Lyrics Ja Nii Me Ootamegi Suve - Põhjamaade Hirm
Siin,
kus
aastas
kaamos
hõivab
seitse
kuud
Raha
ei
ole,
aega
pole,
ümber
pimedus
Kus
keskaeg
veel
kestab
ja
lõppu
tal
ei
näe
Kus
kogu
ööpäev,
on
pime
tööpäev
Ja
siin
me
elame
kui
vampiirid
või
kaevurid
Sest
päris
valgust
on
näha
vaid
hädavaevu
siin
Ja
kui
see
tuleb
siis
pilvedega
piiratud
Vilksab
sinu
kontole
ja
kaob,
nagu
viirastus
Sest
kui
kehas
endorfiinide
tase
on
madal
Need
kartulisööjad
seda
muuga
ju
asendavad
Piibu,
triibu,
pilli
või
kokteiliklaasiga
Jälitavad
ekstaasi
nagu
miraaži,
nad
Ja
nii
need
pahed
tõeks
saavad
Ja
olude
sunnil
lasevad
kõigel
nad
sellel
juhtuda
Et
hoida
elu
põnevana,
end
põletavad
Et
leegid
sees
ei
hakkaks
kergelt
ära
kustuma
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Kuni
see
lõpuks
tuleb,
tuleb
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Kuni
see
lõpuks
tuleb,
tuleb
Ja
nii
me
tiksume,
üheksast
viieni
Pinges
nagu
viiuli
keeled
viimase
piirini
Kohustusi
veeretame
nagu
sitasitikad
Ja
me
nägudest
näha,
kuidas
see
elu
meid
pitsitab
Ja
meist
voolib
melanhoolsed
sümfooniad
Millest
kontrastina
kumab
läbi
suve
mälestused
Varsti
õues
on
ju
kakskümmend
kraadi
sooja
Ja
me
eludel
tekib
sellest
kohe
teine
tähendus
See
juuni
septini
kestab
siesta
kui
Energiat
saab
õhust
nagu
Nikola
Tesla,
see
Lõusta
pärast
seni
kogunenud
pasa
Ja
teeb
pimeda
aja
ühe
spurdiga
tasa
Siis
asjad
saavad
aetud,
aga
viitega
Ja
olmestress
kustub
ära
ühe
viipega
Sellest
piisab,
et
maatriksist
välja
saada
Ja
mu
aasta
jama,
see
on
manjaana
(Ah,
mis
seal
ikka,
kannatab
ära)
(Sest
valgustatud
saavad
kõik
alles
ju
pärast)
(Ah,
mis
seal
ikka,
kannatab
ära)
(Sest
valgustatud
saavad
kõik
alles
ju
pärast)
(Ah,
mis
seal
ikka,
kannatab
ära)
(Sest
valgustatud
saavad
kõik
alles
ju
pärast)
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Kuni
see
lõpuks
tuleb,
tuleb
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Ja
nii
me
ootamegi
suve
Kuni
see
lõpuks
tuleb,
tuleb
Attention! Feel free to leave feedback.