22 - Mario перевод на английский

22

Ütlemata ülbus, sõnad kinni jäänud neelu
Saatan hakib caesarit, ta teab et ma ei keeldu
Kelle peal on süü, kui kurssi vahetanud veenus
22, mul välja vahetunud meelsus
Lapsest saati maas, kuis väljendan ma vastumeelsust?
Kasvand üles isata, mu kiindumus varieerub
Sammud sinu poole mõjub mulle nagu peetus
Kardan, et nad lahkuvad seepärast kinni kleepun

Eeskujud ümberringi ühte teed on jooksnud
Need silmad peegeldavad, kes on päriselt sest loobund
Sotsiaalne surve leida end,see jooksutab mind kokku
Nad tahavad mu verd, mul üle keha selgrootud
Betoonist horisondi all on kodust jäänud puudu
Võib olla ma ei näe väärtust, kui ma pole seda puutund
Ühe käe haardega neid lubadusi murdnud
Ja mul po' vastuargumente, kuidas mind nüüd kohtled

Lähedus on tekitand mu's paanikatt
Ma vajan umbes 50m ruumi
Et saaks kardinad ma vabalt lasta rippu
Väljapääsud ära kaardistada
Võtta oma patud ja need ükshaaval lunastada
Kuidas peaksin elama, kui uusi asju avastan ma
Endas igapäevaselt, ma vist jätan jumalaga

Taevaväravaid on pakutud, ma tunnen end nii rumalana
Ma ei tea ühtki indiviidi, kellega saaks samastuda
Sõnad minu suust, mis nad kipuvad aint' kallutama
Ja siis nad imestavad miks ma sillad tahan tuhastada

Aeg läheb kiirelt, pole õe tütart kuu näind
Topelt tunnid nädalas, see ongi minu kuu käik
Võitluses ma endaga ja mul ei ole tõestada
Ma viin ennast sinna, et ma saaksin selle hingelt ära

Tuhaplokist seinad, ma ei näe isegi sealt üle ääre
Silmad räägivad a paljudel on pandud pähe läätsed
Nad ei tea mis tähendab, kui taldrikul on ainult jääke
Iga samm on kirjutatud, pool elu matnud häälde

Külmapõletused, ma olen mängus karastunud
Ma tean nad switchivad, ma olen ammu valmistunud
Levelid mis taban, pilgud minu poole kibestunud
Aastaid pannud sisse miks nad vaatavad mind üllatunult

22

Unspoken arrogance, words stuck in my throat
Satan's hacking Caesar, he knows I won't refuse
Whose fault is it when Venus has changed course?
22, my mindset has been replaced
Since childhood I've been grounded, how do I express my reluctance?
Raised without a father, my affection varies
Steps towards you feel like a deterrent to me
I'm afraid they'll leave, that's why I cling so tightly

Role models all around have run the same path
These eyes reflect who truly created them
Social pressure to find myself, it's driving me crazy
They want my blood, I have spines all over my body
Under the concrete horizon, I miss home
Maybe I don't see the value if I haven't touched it
Broken those promises with one hand's grip
And I have counterarguments, how do you treat me now?

Proximity has created panic within me
I need about 50m of space
So I can freely let the curtains hang
Map out the exits
Take my sins and redeem them one by one
How should I live when I discover new things?
I find myself changing daily, I think I'll say goodbye

Heavenly gates have been offered, I feel so foolish
I don't know a single individual with whom I can identify
Words from my mouth, they tend to only hurt
And then they wonder why I want to burn bridges to ash

Time goes by quickly, haven't seen my niece in months
Double hours a week, that's my month's pace
In a fight with myself, and I have nothing to prove
I'm bringing myself to a point where I can get it off my chest

Walls of cinder blocks, I can't even see over the edge
Eyes speak, but many have lenses placed over their heads
They don't know what it means when there's only scraps on the plate
Every step is written, half my life buried in sound

Cold burns, I've been hardened in the game
I know they switch up, I've been prepared for a long time
Levels I hit, glares towards me are bitter
Years put in, why are they looking at me in surprise?